Asulakoht, 13. - 16. saj
- Liik
- Kinnismälestis
- Liigitus
- Arheoloogiamälestis
- Seisund
- rahuldav
Mälestise tunnus
Paik sisaldab kesk- ja varauasaegset kultuurkihti ning võimalikke maa-aluseid ehituskonstruktsioone.
Kirjeldus
Ala on suuresti hoonestatud, hõlmates 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puitelamuid, uuemaid elamukvartaleid, tööstusettevõtteid ning Kalamaja kalmistust kujundatud parki. Kultuurkiht on säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all, samuti võib seda leiduda keldritest sügavamal. Suurema tõenäosusega paikneb puutumatu keskaegne ja varauasaegne kiht Vana-Kalamaja tänava ümbruses ning endiste muldkindlustuste all. Segatud kihistuses leidub täitmise käigus sattunud varasemaid esemeid ning merelises osas pole välistatud laevavrakkide ja sadamarajatiste avastamine.
Ajalugu
Piirkond oli tuntud Kalamaja eeslinnana, mida mainiti kirjalikult esmakordselt 1374. aastal. Keskajal asustasid seda peamiselt kalurid, mündrikud ja lootsid, ning 15. sajandi keskpaigaks oli see kujunenud eestlaste, rootslaste ja soomlaste püsiasulaks. Sõjakeeristes lammutati hoonestus korduvalt Liivi, Põhja- ja Krimmi sõja ajal. Muldkindlustuste rajamisel hävis osa vanalinna-poolsest kultuurkihist. Teostatud uuringud ja järelevalved pole seni toonud esile puutumatut keskaegset kultuurkihti, mistõttu püstitati hüpotees, et varasem asustus piirdus Vana-Kalamaja tänavat ümbritseva alaga.
Kaitse
Mälestise kaitsevöönd ulatub 50 meetri kaugusele mälestise väliskontuurist.